fbpx
Liigu sisu juurde

Ehitusmaterjalide hinnad on aastaid stabiilselt tõusnud. Selle peamisteks põhjusteks on üldise inflatsiooni tõus, rahvusvahelised tariifid ja küttehindade tõus. Lisaks kasvavad impordikulud Aasia riikidest ja üldine toorainepuudus. Viimase poole aastaga on aga ehitusmaterjalide hinnad peadpööritavalt kasvanud. Erinevad puitmaterjalid nagu vineer või OSB-plaadid, lisaks kivivill, metall jne – viimastel kuudel on hinnad tõusnud 10-50+%. See omakorda pidurdab, aga ka kohendab üldist ehitusturgu ja selle aktiivsust. Aga miks on hinnad nii kiiresti tõusnud ja mida lähiajal oodata?

Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on toodangu vähenemine ja nõudluse kasv. Kui koroonakriis maailma tabas, langes nõudlus ehitusmaterjalide järele väga järsult. Kui eranõudlus algul isegi veidi kasvas, siis kaubandusasutused nagu restoranid, hotellid, spaad jm sulgesid kuudeks uksed ning suuremad arendused jäid ebakindlates tingimustes seisma. Innovatsiooniks ja renoveerimiseks polnud esialgu põhjust ning seetõttu vähendasid ehitusmaterjalide tootjad oma tegevust. Paljud tehased olid sunnitud tootmise üldse lõpetama.

Eestis vähenes eelmisel aastal ehituslubade arv 20%. Kuigi 2021. aasta alguses toimus ehitusturu suur elavnemine, on ehitusmaterjalide hinnatõus saanud pärssivaks jõuks.

Mingil hetkel sai selgeks, et kriis ei kao kuhugi ja need üldised piirangud olid loonud keskkonna, kus renoveerimine või ehitamine sai katkematult edasi minna. Võib öelda, et sellega kaasnes ehitusbuum ja peaaegu seisma jäänud ehitusmaterjalide tootjad pole suutnud tellimusi täita.

Loomulikult kaasneb sellega nähtus, kus suure nõudluse korral tõstavad tootjad omakorda hindu. Vaatamata sellele on nõudlus ainult kasvanud, sest kevad- ja suvekuud on kliima tõttu Põhjamaade kiireimad. See on viinud olukorrani, kus osade metallide, puidu ja ka isolatsioonimaterjalide tarneajad ulatuvad isegi aasta lõpuni.

Hinnatõusu mõjutavad tegurid
Üldine inflatsioon

Lihtsamalt öeldes, kui rahale pidevalt trükitakse, langeb selle ostujõud ja väärtus pidevalt võrreldes reaalsete toodetega nagu mineraalid või kinnisvara või isegi kuld. See toob nagunii kaasa väikese, kuid püsiva 1,5-3% hinnatõusu.

Rahvusvahelised tariifid

Ehitusmaterjalide hinda mõjutavad olenevalt rahvusvahelistest lepingutest ka rahvusvahelised tariifid, lisaks ekspordi-impordi käibemaks jne.

Naftahinna tõus

Kuna nafta ei ole taastuv ressurss, siis võib eeldada, et ressursi vähenedes tõuseb enamikes transpordivahendites kasutatava bensiini ja diisli hind. Sellega kaasneb logistika pidev hinnatõus, mis omakorda muudab importkaubad üha kallimaks. Praegust hinnatõusu on otseselt mõjutanud ka naftatootmise langus ja selle hinnatõus.

Tootlikkus Aasia riikides

Paratamatult tuleb suur osa ehitusmaterjale Aasiast, kus üldised tööjõu- ja tootmiskulud on madalamad kui lääne ühiskonnas. Pandeemia on toonud kaasa paljude toorainetootjate ja tehaste vähendamise või isegi sulgemise. Lisaks nõudluse vähenemisele on selle põhjustanud ka suured liikumispiirangud.

Tooraine nappus

Nõudluse järsu kasvuga ei jõua tooraine- ja ehitusmaterjalide tootjad piisavalt kiiresti järele. Tehased ei saa toorainet ja seetõttu on tootmine aeglustunud.

Logistika

Tarneaegu segab veidi ka transport. Samuti on üsna tavaline, et juht pannakse koroonapositiivsena karantiini ja materjali kohaletoimetamine viibib taas.

Suessi kanali kriis

Olete ilmselt kuulnud Suessi kanali kaubalaevaõnnetusest. Märtsis Suessi kanali blokeerinud suur kaubalaev süvendas kõiki tõrkeid. Nimelt ühendab Suessi kanal Euroopat Aasiaga. Selle taha jäi lõksu ligi tuhat kaubalaeva, mis omakorda suurendas üldist ehitusmaterjalide ja tarvikute defitsiiti.

Kuigi probleem lahenes paar kuud tagasi, on selle tagajärjed endiselt tunda. Võib isegi tunduda, et olukorra taga on vandenõu, kuid pigem on see lihtsalt paljude halbade asjaolude kokkulangevus.

Olukord Eestis

Eestis toodetud ehitusmaterjalide hind jääb tõenäoliselt üsna sarnaseks. Suurima hinnatõusu on toonud välismaalt imporditud materjalid – metall, mitmed puittooted ning erinevad soojustusmaterjalid nagu kivivill. Nendest materjalidest on ka kõige suurem puudus. Möödunud aasta kriis sundis mitut tootjat tegevuse peatama. Kui järsku ehitus jätkus, polnud pakkumist peaaegu üldse. Seda järelmõju on siiani tunda. Kivivilla Eestis ei toodeta. Seda toodetakse naaberriikides Poolas, Leedus ja Soomes. Kuna nõudlus Kesk-Euroopas, Saksamaal ja Poolas on kasvanud, siis seda lihtsalt ei piisa või saadetakse Eestisse väga vähe. Kui ehitusmaterjalide järele on Poolas suur nõudlus, siis Baltikumi ei pruugi need jõudagi – peamiselt siis, kui eelnevaid lepinguid pole sõlmitud.

Eestit mõjutab see olukord tugevalt, sest eelisjärjekorras on toodang, mis läheb teistesse Euroopa riikidesse, kus makstakse rohkem ja ostetakse suuremaid koguseid. Väikesele osale, mis Eesti ehitusmaastikule jõuab, lisanduvad taas suured hinnamarginaalid, kuna nõudlus on väga suur.

Muutunud on ka eraisikute tarbimisharjumused. Kui näiteks rõivahinnad on nõudluse puudumise tõttu langenud ja viiruskriisiga seotud piirangute tõttu inimesed välja ei läinud, keskenduti oma kodu elu- ja olmetingimuste parandamisele. Kodus viibides on hea renoveerida või teha pikalt veninud remonti. Eraisikud leiavad vajalikke ehitusmaterjale ja tarvikuid ehituspoodide kettidest, kus ehk otsest puudujääki nii märgata ei ole.

Kui nõudlus eraisikute järele on üsna väike, kannatavad kõige rohkem arendajad. Koroonakriisi tõttu kartsid paljud, et tööd ei jätku, mistõttu tehti odavamaid pakkumisi. Suured arendajad saavad materjalid otse maaletoojatelt, kuid eelistatud on edasimüüjad. Kuna tarneajad on nii pikad, siis on väga tõenäoline, et paljud ehitustööd lükkuvad edasi.

Toorainenappuse tõttu on tarneajad pikenenud ja hinnad kohati tõusnud üle 50%. Samuti kehtivad mõned hinnapakkumised vaid 24 tundi. Üldehitusmaterjalide hinnad on 20-30% kallimad kui eelmisel aastal. Hinnakujundus ja tarne on pooloksjonil ehk saab see, kes kõige rohkem pakub. Tasub mainida, et mõnes riigis on puitehitusmaterjalide hind tõusnud isegi kuni 350%. Peamine põhjus on taas kas seisev tööstus ja tooraine nappus.

Pikemaajalised kokkulepped koguste ja hindade osas ei kehti ja praegu selliseid kokkuleppeid ei ole. Kuigi tootmine ja tooraine kasutuselevõtt on taastunud, võtab turu ja hindade täielik stabiliseerumine aega. Nagu öeldud, ulatuvad teatud materjalide tarneajad juba aasta lõpuni.

Mis edasi?

Vaatamata kõrgetele hindadele ja pikkadele ooteaegadele, eraisikuid ja arendajaid olukord ei heiduta – plaanitud töö tuleb ära teha. Elu ja ehitamine jätkub ning sõlmitud kokkulepetest tuleb kinni pidada. Koduomanikel on uues olukorras rohkem raha, mis varem kulus näiteks reisimiseks või väljas käimiseks, seega ka rohkem võimalusi ja aega oma kinnisvara haldamiseks.

Valgus tunneli lõpus

Eksperdid ennustavad, et olukord, kus hinnad muutuvad päevade kaupa ja tarneajad pikenevad, jätkub vähemalt sügiseni. Oodatavat turu ja hindade stabiliseerumist on aga oodata hiljemalt talvel. Ka tootjatelt ja edasimüüjatelt oodatakse uue olukorraga kohanemist sama kiiresti kui enne hinnatõusu.

Suurt hinnalangust aga lähiajal oodata ei ole ning võib eeldada, et kriisieelsele hinnatasemele tõenäoliselt ei jõuta. See toob loomulikult kaasa üldise ehitushindade tõusu. Mida selline olukord endaga kaasa toob ja mis tegelikult nii ehituses kui ka majanduses laiemalt ees ootab, näitavad alles lähiaastad.