Miks mõned välisaunad leiavad kasutust igal nädalal ja teised jäävad pärast jaanipäeva tühjaks?

Kui välisauna ostmine jutuks tuleb, keskendub enamik inimesi üsna loomulikult praktilistele küsimustele. Milline mudel valida? Kui suur peaks saun olema? Kas eelistada puuküttega või elektrikerist? Milline materjal peab Eesti kliimas kõige paremini vastu?

Need on olulised küsimused, kuid aastate jooksul on jäänud silma üks huvitav tähelepanek. Mõne pere jaoks muutub välisaun kodu kõige väärtuslikumaks osaks. Seda kasutatakse aastaringselt, sinna minnakse nii sõpradega kui ka omaette ning sellest saab koht, kus nädal korraks peatub.

Teise pere jaoks on saun esialgu põnev ost. Esimesel suvel kasutatakse seda aktiivselt, kuid aja möödudes muutuvad saunaõhtud järjest harvemaks. Mõne aasta pärast avatakse sauna uks vaid eriliste sündmuste puhul.

Miks see nii on?

Põhjus ei peitu enamasti hinnas, suuruses ega isegi mitte kvaliteedis. Sageli peitub vastus hoopis selles, kuidas saun inimese igapäevaellu sobitub ja millist tunnet see loob.

Saun ei ole kunagi olnud ainult pesemise koht. Kui vaadata Eesti ja kogu Põhjamaade saunakultuuri laiemalt, siis saun ei ole kunagi tähendanud ainult kuuma ruumi ja leili.

Saun on olnud koht, kus aeg liigub aeglasemalt. Koht, kus räägitakse olulistest asjadest või ollakse lihtsalt vaikuses. Koht, kus mõtted saavad settida.

Tänapäeva kiires maailmas võib see tunduda isegi paradoksaalne, kuid just seetõttu on saun muutunud paljude jaoks olulisemaks kui kunagi varem. Inimesed otsivad järjest rohkem võimalusi päriselt puhata. Mitte lihtsalt vahetada ühte tegevust teise vastu, vaid kogeda hetke, kus midagi ei nõua tähelepanu.

Hea saunaõhtu pakub just seda.

See loob ruumi, kus ei pea kuhugi kiirustama.

Kõige väärtuslikumad hetked ei ole tavaliselt planeeritud

Kui inimesed kujutavad ette oma tulevast välisauna, mõeldakse sageli suurelt.

Silme ette tulevad suvised peod, külalised, sünnipäevad ja pikad õhtud sõprade seltsis. Need hetked on kahtlemata olulised, kuid tegelikult ei sünni sauna suurim väärtus enamasti erilistel sündmustel.

Kõige rohkem meenutatakse hoopis lihtsaid õhtuid. Õhtut, kui pärast pikka tööpäeva otsustati spontaanselt saun sooja panna. Pühapäeva, mil väljas sadas vihma ja terve pere veetis paar tundi lihtsalt koos. Talveõhtut, kus leilist tulles kattis õue paks lumi ning õhk tundus korraga nii külm ja värske, et hingamine muutus naudinguks. Need ei ole suured sündmused, vaid väikesed hetked. Just sellised hetked annavadki välisaunale tegeliku väärtuse.

Hygge ei ole trend, vaid eluviis

Viimastel aastatel on palju räägitud hygge’st. Seda taanikeelset sõna kasutatakse sageli hubasuse kirjeldamiseks, kuid tegelikult tähendab see midagi enamat. Hygge tähendab oskust märgata ja hinnata lihtsaid hetki. See võib olla küünlavalgus pimedal õhtul. See võib olla soe tekk terrassil. See võib olla vestlus, milleks tavaliselt aega ei leita. Ja väga sageli on selleks just kuum leil ja aeg iseendale. Põhjamaades ei ole heaolu kunagi tähendanud liigset luksust. Vastupidi. Kõige rohkem väärtustatakse sageli lihtsaid asju, mis aitavad luua rahu, kohalolu ja lähedust.

Just sellepärast ei otsita välisauna ostes enam ainult tehnilist lahendust, vaid elamust, investeeringut enda heaolusse. Otsitakse kohta, mis aitaks luua rohkem selliseid hetki.

Parimad saunad on osa tervikust

Üks levinumaid vigu välisauna planeerimisel on keskenduda ainult saunale. Tegelikult kasutatakse kõige rohkem neid saunu, mis on osa terviklikust puhkealast. Kui saunast väljudes ootab sind mõnus terrass, mugav istekoht või kümblustünn, tekib loomulik soov seda rohkem kogeda. Saunaõhtu ei lõpe enam viimase leiliga, vaid sellest saab terve kogemus. Just seetõttu nähakse üha rohkem lahendusi, kus välisaun, terrass ja kümblustünn moodustavad ühtse terviku. Selline keskkond ei kutsu inimesi ainult sauna minema, vaid aega veetma, olema kohalolus, mis vabastab pingeid, vabastab loovuse ja täidab hinge rahuga.

Aastaaegade kogemine on osa elamusest

Võib tunduda kummaline, kuid üks välisauna suurimaid eeliseid on võimalus kogeda Eesti aastaaegu täiesti uuel viisil. Kevadel on esimesed soojad õhtud erilise tähendusega. Suvel venivad saunaõhtud sageli südaööni, sest päike loojub hilja, sügisel muutub vihma krabin katusel osaks meditatiivseks kogemuseks ning talvel loob kontrasti kuum leil ja karge õhk. Kui saunast saab koht, kus aastaaegu päriselt märgata, muutub selle kasutamine palju loomulikumaks. Saun ei ole enam ainult hoovis asuv ehitis, see on eluviis olla rohkem kohal selles, mis toimub hetkes ja kohalolus.

Miks mõned saunad leiavad rohkem kasutust kui teised?

Vastus on tegelikult üllatavalt lihtne. Kõige rohkem kasutust leiavad need saunad, mis ei nõua erilist põhjust, ei oota nädalavahetust ega külalisi ega oota järgmist tähtpäeva. Vaid saunast on saanud pigem elustiil. Selline saun muutub kodu loomulikuks osaks samamoodi nagu terrass, köök või elutuba.

Välisauna tegelik väärtus selgub aastate pärast

Sauna ostes mõeldakse sageli investeeringule. Vaadatakse hinda, võrreldakse erinevaid mudeleid ja hinnatakse omadusi. See on loomulik. Aga aastaid hiljem ei mäleta keegi enam täpselt, kui palju konkreetne saun maksis. Mäletatakse hoopis midagi muud nagu õhtuid sõpradega, vestlusi lastega, vaikseid hetki pärast pikka päeva ja kõike seda, mis sauna ümber toimus.

Võib-olla ongi see põhjus, miks mõned välisaunad leiavad kasutust igal nädalal ja teised jäävad pärast jaanipäeva tühjaks. Ühed on ehitatud lihtsalt saunaks. Teised on loodud kohaks, kus sünnivad hetked, mida tahetakse uuesti kogeda. Ja just need hetked annavad välisaunale tema tegeliku väärtuse.

Loo enda oma hygge ja pelgupaik meie abiga, võta ühendust, leiame just sinu vajadustele parima lahenduse.

Jaga